Sinine Lint – ihaldatud aumärk nii Atlandil kui Läänemerel
Tekst: Randel Kreitsberg, fotod: Magnus Törnqvist, Eva-Lotta Backman, 360 Kraadi
Kes ei teaks lugu sellest, kuidas Titanic kurikuulsat Sinist Linti püüdes jäämäe otsa sõitis ning uppus. Sarnaselt kiireimatele üle Atlandi sõitvatele reisilaevadele antakse sinist värvi aulinte ka Läänemerel aerutajatele. Täpsemalt siis neile aerutajatele, kes on võtnud ette läbida ühe suve jooksul terves pikkuses kas Soome või Rootsi rannajoon.
Fuerteventura – talvine süstapuhkus
Tekst ja pildid: SeaKayaking Estonia
Oleme Sea Kayak Estonia tiimi ja sõpradega igal aastal üritanud talvekaamose vältimiseks teha ühe pikema matka. Seekord otsustasime Fuerteventura kasuks, sest seal on suviselt soe isegi kesktalvel, vihma sajab harva ja ilmateade on suhteliselt stabiilne. Kanaari saartest on Fuerteventura kõige piklikum ja kõige pikema rannajoonega. Saar on kirde – loode suunaliselt väljavenitatud, mistõttu nii ida- kui läänerannikul puhub tavaliselt samasuunaline passaat tugevusega 3-4Bft.
Jinja, Niiluse läte
Tekst: Kessu Siirak, pildid: Thomas White, Kessu Siirak
Kessu on väikest viisi mereaerutaja, kes juhtus mõni aasta tagasi Aafrikas kärestikku ning sellest ajast peale on tal hammas verel ja viimased pool aastat on praktiliselt iga nädalavahetus veedetud valges vees mängides.
Miks ma kasutan grööni aeru?
Tekst ja pildid: Christopher Crowhurst, www.qajaqrolls.com
Traditsioonilise aeru tagasihoidlikutest rõõmudest räägib Cristopher Crowhurst.
Värskelt traditsioonilise aerutamise usku pööranud inimesed kuulutavad fanaatiliselt selle ülimuslikkust justkui mingit religiooni. Internet kihab grööni aerude ülistuslauludest, mille kohaselt need olevat peajagu üle harilikest aerudest – väited, mis on laetud tugevalt kallutatud hüpoteesidega. Minu isiklik eelistus tuleneb puhtalt kinnisideest. Grööni aerud on olnud minu mõtetesse kõrvetatud sellest hetkest peale kui nägin esimest eskimopööret
Kärestikuaerutamist avastamas
Tekst: Lembit Uudsemaa, Serob Asatrjan, pildid: SK Pirita
Lembit meenutab, et 25.06.2015 saabus Süstaslaalomiklubi Pirita postkasti järgmine kiri:
Tere!
Helistasin Teile kaks korda. Sooviksin uurida klubi liikmeks saamise ja slaalom-/surfsüstamise õppimise võimalusi. Kogemusi / oskusi on mul minimaalselt, olen käinud ca 10 korda merel meresüstaga. Olen 30-aastane.
Palun võtke minuga ühendust, kui aega leiate 🙂
S.A
Aastaga esimesest aerutamisest süstamaratonide võitudeni
Tekst: Johanna Maria Kuusemets, pildid: autori erakogu
“KanuuKajaki” viimased numbrid on sisaldanud mõnda inspireerivat ja julgustavat lugu inimestest, kes on aerutamisega alles hiljuti alustanud, kuid lühikese ajaga jõudnud mõndagi saavutada. Seekord räägib oma möödunud aerutamisaastat Johanna Maria Kuusemets.
Põhjamere ja Atlandi loodeid õppimas
Tekst ja pildid: Kaja Sepp ja Leivo Sepp
Shetlandi kajakimarsruutide plaanimisel tuleb meelde tuletada matemaatikat, arvestada tõusu ja mõõnaga, veemasside liikumise suuna ja -kiiruse ning loodete ja tuule koosmõjuga. Aga tulemus on vaeva väärt!
Kaameraga kajakis
Tekst ja pildid: Roland Müür
Fotoaparaadi kajakisse kaasa võtmine on alati olnud üks paras tüütus. Kuid selline tüütus, millest ei taha ka loobuda – saadud kaadrid on vähemalt enda jaoks midagi väärt! Seetõttu on mul ühel või teisel kujul pildistav seade tavaliselt ikka paadis. Millist tehnikat ja kuidas kaasa võtta, saab lugeda altpoolt.
Kanuu ei ole süstast viletsam sõiduriist
Tekst: Tanel Jaanimäe, pildid: Liis Konovalov, Aulo Aasma
Minu kui paadunud kanuusõitja käest on teised veematkajad ikka aeg-ajalt küsinud, miks ma tegelen sellise masohhismiga ja ei sõida süstaga. Kui vastan ebaviisakalt küsimusele küsimusega, et miks ma peaks, siis kuulen kõige tihedamini vastuseks „süst on kiirem!“ Tõsi – kui panna sirgel veel kaks paati „joonele“ jääb kanuu maha. Vähemalt mõneks ajaks. Tegelikult aga on kanuu ja süsta plussid-miinused natuke keerulisemad kui vaid paatide kiiruste võrdlemine.
Toronto-aerutamissõbralik linn
Tekst: www.cbc.com, pildid: The Complete Paddler
Toronto linna pargi- ja keskkonnakomitee menetleb plaani, teha Torontost aerutamis-sõbralik linn, panustades ligikaudu pool miljonit dollarit viie suure aerutamise sõlmpunkti loomisesse. Sisuliselt tähendab see väikeste, paadi vette lükkamise stardialuste ehitamist kanuude, kajakkide, SUP-ide ja kalastuspaatide jaoks.